Saturday, October 29, 2011

HOSTEL





Esimesed elamused Austraalias.

Hei Teie seal Eestis, loodan et teil laheb suureparaselt. Kuna minu enda arvuti klaviatuur utles ules, siis ma kirjutan uhe inglanna arvutiga.
LEND
Lennukid on suured ja mugavad, lennu ajal saime korralikult suua ja vaadata filme. Viimase lennu ajal anti meile incoming passanger card, mis tuli taita. Kogemata ma taitsin selle valesti ja palusin Arvil kusida uued kaardid. Stjuard utles Arvile "Sorry, now you have to go back home" ja rebis kaardi tukkidekd. Arvi ehmus taitsa ara esimeset kokkupuutest austraalia huumoriga.
Vaga kaunis on vaadata linnu korgelt, ning eesoleva istme sees olev  ekraan naitab lennu lopus maandumist labi kaamera, mis on lennuki ninal. Kogu lennureisi ajal saime jalgida infot, kaua veel soita, kui korgel oleme, palju on kell sihtkohas jne. Vaga uhke vark.
Kui joudsime kohale, siis pidime kumme tundi ootama lennujaamas, et minna hostelisse, kuna vastuvott algas alles kella kumnest. Kui olime juba 9 tundi lennujaamas olnud, siis arkasime pingipeal sellepeale ules, et narkokoer nuuskis meie kotte. Kontroll on siis korgemdatud praegu, kuna inglismaa kuninganna on hetkel siin ja koik kohad on politseid tais ja koguaeg lendab linnakohal helikopter.
Paasesime lennujaamas olles telekasse ka, sest meiega tehti intervjuu sellest, kuidas kulges meie lend ja kas kannatasiem streikide tottu.
Hosteli pidaja Joe tuli meile jargi ning kella poole kaheteistkumne ajal joudsime me oma uude koju. Siin on inimesed nii sobralikud ja seltsivad. Oleme uhes toas prantslastest ja sakslastest kuttidega. Siin on veek inimesi Taiwaanist, Koerast, Inglismaalt, Iraagist jne. Nt prantsuse ja koera keeles tahendab tobuke: BABOO. Head ood on prantsuse keeles: BON VUII jne. Opime koguaeg uksteise keeli ja nalja saab.
Uks paev kaisime linnavahel ja meie kodu lahedal on uks koht, kus mangib pidevalt livemuusika. Monipaev tahaks seda kuulama minna. Inimesed poodides ja tanavatel on ka jube sobralikud. Koguaeg kusitakse, kuidas laheb ja kust me parit oleme.... enamus arvavad, et me oleme sakslased.. uhed prantslased arvasid, et me oleme sloveenid.
Uks naljakas juhtum oli pargis. Jalutasime Arviga pargis. Selline parismaalase valimusega meesterahvas: "Hei! Why are you walking with my exgirlfriend" haha.. Arvi: "Say what". Mees: "Welcome to my country" :D
Tegime ka tana oma esimese trenni. Hommikujooks u 20 min ja siis moned harjutused peale :) Ohtul tuleb veel pohitrenn peale ja Arvi ootab oma issilt treeeningplaani.
Kogu see umbrus on suureparaselt ilus ja koguaeg on palav, ohtul laheb juba u enne kaheksat pimedaks. Ma puuan teha pilte lahiajal, et seda ilu ka teieni tuua. Ja uritan oma arvutiga midagi teha, et ta korralikult toole hakkaks. Puuan teha esmaspaeval uue sissekande, siis saan teile anda infot, kus me toole hakkame jne.

Igatsen Teid koiki ja olete mulle kallid!

No worries!

Tuesday, October 11, 2011

Veel kodus

Meie ärasõiduni Austraaliasse on jäänud täpselt kaks nädalat.
Vaikselt vaikselt hiilib tunne ligi, et "me lähme". Uskumatu mõelda, kui kaugele me oleme tulnud ja kui palju ära teinud, et oma minemise unistusest on saanud reaalsus. Aitäh kõigile, kes meid on aidanud, oleme siiralt tänulikult, tänu Teile saab meie unitsus võimalikuks.
Mõtlen siin, et alguses ei olnud mul aimu ka kuidas me läheme, mis ma teadsin, oli see, et me lähme. Algul ei olnud raha ega midagi, aga kui üks neist domino kividest pikali ajada, siis pole teistel pääsu. Lõpuks sain oma nahaga tunda seda, mis tähendab alustada nullist, ilma midagi kaotamata
Meie lend kulgeb: Tln-Helsinki-Singapoure-Perth. Kõige pikem lend on 11,5 h. Koguaeg lendame Finnairiga. Safe flight to us! Meie esimeseks koduks saab Planet Inn Hostel Perthis. Olles nendega praegu suhelnud, tunnen siia Eestisse välja sõbralikust ja külalislahkust. Nende kaudu saame ka töö, mis see olema saab ei tea veel. Arvil on juba CV ammu valmis ja tegeleb tööotsingutega, mina üritan suures võitluses microsoft wordiga (lahterdamine for example) oma CV kõigepealt valmis saada. Ma loodan, mu arvuti jääb ellu ikka pärast, et ma ei hakka suures ahastuses wordiga kung-fu matsi pidama.
Igatahes esimesed head uudised juba on, Arvi sai kontakti ühe jalgpalli klubiga ning nad soovivad teda noorte treeneriks või ise mängijaks. Ma olen õnnelik tema üle!
Plaanin endale teha ka IYTCi- International Youth Travel Card. Elagem soodsalt.
Hakkame kindlasti igatsema kõiki kodulisi ja sõpru! Meie ümber on ikka imelised inimesed, aga hoiame kontakti ikka. Meist nii kergelt lahti ei saa.


KEEP BEING MOTIVATED, LIFE ROCKS!