Järjekordne päev.

Tänane päev on olnud jällegi mitte just kõige parem. Kuna tegemist on kolmapäevaga, siis pean mina olema see, kes on hommikuses vahetuses ning aitama tassida ühel ennast täis jobul õlle kaste jms. Ta on mind ennegi välja vihastanud ja närvi ajanud, aga täna oli esimene kord, kui ma tahtsin talle
peksa anda. Jama oli selles, et üks lühikest kasvu tore naine, kellega ma reeglina hommikustes vahestustes töötan on rase ja ma ei luba tal tõsta raskeid õlle kaste jne  raskeid asju. (tema ei ole see jobu).
Täna, kui tegin selle jobu töö pm ära (pea kahesaja õllekasti tassimise ja ladustamise) siis ütles ta, et ma peaksin puhkama ja minema baari taha (päris tore puhkus või mis?), ja et las Lisa (see tore lühikest kasvu naine) tõstab ülejäänud kastid külmruumi. Ma ei olnud sellega nõus  ja ütlesin, et Lisa ei tohiks tõsta, sest ta ikkagi ootab last. Selle peale ta vihastas ja ütles, et ma ärgu tulgu talle ütlema, mida tema võib ja ei või teha!!!! Ma läksin kettasse ja panin automaatselt juba käe löögi valmis ja nägu oli vihanel Selle peale ta eemaldus ja ütles vaiksemalt seda sama lauset ja pani siis minema. Pärast seda me ei rääkinud sõnagi, peale selle, et ta ütles, et õnneks on tänane raske päev läbi!
On ikka lollakas, teen trema eest töö ära, sealhulgas kuradi prügi äravedu jne ja temal on raske päev.
Robin ütles Rainerile ka, et see Kaksisvee (W-jobu nime esimene täht) on minuga miskipärast karmim. Lollakas arvab, et on mingi boss, kuigi tegelikult on täielik äpu. Näiteks on tema töö hoida ära ja lahendada näiteks kaklused, kui klient on liiga täis ja ei anna endale aru. 3 päeva tagasi oli siin jama, et üks päris suur härg mees oli nii täis, et Anett talle lihtsalt peale vee ei tohtinud midagi anda. läks endast välja ja hakkas meie bossi ja Anetti ähvardama. Asi lõppes sellega, et ühel kliendil nägu verine ja mees pani politsei hirmust koju. Ei tea mis, tast edasi sai. Aga mida ütles hiljem mulle see W:
,,Kus sa olid, sa oleksid pidanud korda majas hoidma?,, Mul oli nagu selline tunne, et hea meelega hoiaks korda majas, aga tingimusel, et kui mind rünnatakse, siis ma võin vastu rünnata, mitte olla niisama peksukott ja lihtsalt peksa saada ja asja nii jätta. Tegelik põhjus oli selle, et W lihtsalt kartis seda härga nii palju, et ei julenud oma toast väljagi tulla.

Nüüd olen kirjutanud oma esijalgsed emotsioonid ära, nüüd hea olla, jälle kurdetud kurb lugu:D

Aga mõtlesin, et kirjutaks ühest lahedast tüübist, ehk siis meie kohalikust Bob Marleyśt, kellel juhtub igasugu asju. (Stan on ta päris nimi)
Üks päev sisenes ta baari ja oli suht pehme võitu tänu kanepile jms meelemürkidele. Ta astus mu juurde ja ütles, et ta nägi sateliite ning see pole hea. Ning siis rääkis, et kaks tulnukat tahtsid ta kaasa vedada, mille peale Stan vastas, et ta ei saa tulla, sest tal on järgmine päev lambapügamine.
Eile näiteks vedas ta oma lõvi kuju baari ja pani rasta mütsi pähe. Lõvi pidavat temaga vahepeal rääkima. Ma pidin selle lõvikuju tema tuppa vedama. Päris raske oli see ikka, aga kui tema tuppa jõudsin, no ei olnud seal kanepi pilve üleval ja Bob Marley pilte täis. Panin Lõvi voodi kõrvale ja lasin ruttu jalga, enne, kui ma tulnukaid hakkan nägema.
Üks päev tuli ta jutuga, et mina olengi Bob MArley ja tema sugulane ka tagatippu. Eile peale selle lõvi jama tõi ta kanistri mingi päris ohtliku vedelikuga ja ütles, et tulnukad peaksid oma hambad sellega ära pesema. Võtsin igaksjuhuks talt selle käest ära, mine tea, ehk peseb  kellegi hambaid sellega veel.
Kui mu bossil oli kõhuvalu, siis Stan soovitas Marihuaanat, pidavat aitama absoluutselt igasuguse valu vastu.
Igatahes on ta pull vend, aga mis pealmine sõbralik ja annab head jootraha, vahest 50 dollarit. Kui on sitt päev, siis on olemas minig tüüp, kes suudab sind ikka naeratama ajada.
Anett peaks ka varsti midagi blogisse kribama, ma seniks lõpetan ja loodan, et teil kõigil, kes seda blogi loete läheb hästi. MA luban, et jooksen Donnybrooki alla 7 tunni lähi päevadel, siis on milleski veel kirjutada. Seniks minu poolt uute sissekanneteni.

Arvi

Elumärgid

ME OLEME ELUS!!!

Niikahju, et pole saanud siia pikka aega kirjutada. Üritan edaspidi mitte nii pikka vahet sissekannetele jätta. Lihtsalt tööd on palju ja tihti veerevad tööpäevad keskkööni välja.


Arvi on baaris ja sisse astub Tane.. tervitades Arvit "Hi, mr Donnybrook!"...... Donnybrook on linn meie kodulinnast 76 km kaugusel ja Arvi vedas pundi inimestega kihla, et ta suudab joosta Boyup Brookist Donnybrooki seitsme tunniga. Kui ta selle ära teeb maksab iga kihlveost osavõtja talle 100 dollarit, see teeb praegu kokku 600 dollarit. Kui Arvi seda ära ei tee, siis peab ta ise maksma 600 dollarit. Jooks toimub see teisipäev, alustame koidikul kell 4. Mina sõidan terve tee kaasa rattaga ja kaasa tuleb kaks meest autoga, et olla abiks ning kontoliida, et jooks kulgeks reeglite päraselt. Enamik inimesi linnas teab sellest ning ikka küsitakse kas oleme valmis ja miks me seda teeme jne... Tee Donnybrooki on suhteliselt tasane, kuid liiklust pidi olema.. Arvi pelgab kõige rohkem tuult, mina kuumust ja niiskust. Igatahes oleme varustatud jookide ja söökidega ning juba ma söödan talle kompleks vitamiini jooki sisse (Berocca, soovitan väga võtta talvisel perioodil, kui on väsimus kallal ja jõuetus). Hoidke pöialt meile! .. kuigi.. ma juba kujutan ette, et Arvi issi hojab kahe käega peast kinni praegu :D

Nägin ka känguruuud. Sõitsime siin ühte lähedale asuvasse linna, et teha natuke jõulu shoppingut ja sõitsime mööda tühja teed ja üsna kiirest ning siis viuuuuuuuuuuuuuuuhti täpselt auto eest kihutas känguru mööda.. hiljem nägime veel ühte, kes hüppas auto kõrval.. nad on suhteliselt nahhaalsed. Vahel kui nad liigselt teedele kipuvad, siis minnakse neid metsadesse laskma, et mõneks ajaks oleksid teed ohutumad.

Jõulud on tulemas. Siin peetakse jõule 25ndal ja 24 on nende jaoks täiesti tavaline päev. Ka me töötame 24ndal. Järgmisel päeval on meid kutsutud mitmesse kohta jõulu lõunale. Inimesed on siin nii sõbralikud ja kõik tahavad, et me hästi sinsesse ellu sisse elaks, nii nt kutusti meid eile ka BBQ peole, kus oli igas vanuses inimesi ja lapsi.. kõik veetsid lõbusasti aega.. mängiti piljardit ja kitarri, söök oli väga hea ja muidugi ka seltskond! Siin on kõik nagu üks suur pere.

KAhjuks jäi Ironmani võistlus ära, ei saanud minna, kuna tööd peab tegema. Aga juba jaanuaris tuleb uus ja siis üritan uuesti vaatama minna. Räägin varem ehk siis saab. Ka isegi Arvil oli see päev kahju, kui võistlus toimus, et ei saanud minna, kuigi algul see teda nii palju ei vaimustanud.

Homme arvatavasti teeme ära RSA, mis on kõike hõlmav test baarindusest. Saame selle tasuta ära teha siin ning edaspidi Aussies olles on selle abiga võimalik saada tööd baarides hõlpsamini. 

Jaaa nüüd trummipõrin, me hakkame uuel aastal tegema autojuhi lube siin kõik koos eestlastega.


Ükspäev istusime maha ja tegime pelmeene ise.. oi kui head olid ja kohe tuli selline mõnus kodune tunne! Häüsti palju kuulame Eesti muusikat viimasel ajal.. nt Rujat või U. Alenderit.. U. Suviste jne..


Arvil läheb kriketi mängudel väga hästi ja võiskonnale on ta väga kasulik ning ootused ja lootused temaga aina kasvavad. Peale eilset mängu tõusid nad oma divisjonis esimesele kohale. Veel hakkab Arvi kooos Raineriga ilmselt jaanuarist-veebruarist mängima Austraalia jalgpalli, mille eest nad hakkavad raha saama, kui nad võistkonda pääsevad... Arvi harjutab ühe poisiga iga päev ja ettevalmistused käivad.

Ühesõnaga on siinpool kõik kõige paremas korras. Ei oska elult midagi rohkemat praegu soovidagi. Lisasin teile ka pilte natukene.

Olge tublid, mõtleme teist kõigist ikka koguaeg ja igatseme palju! Kallid!

Le pictures