Minu sisekanne ka vahelduseks;)
Tere! Anett tegi märkuse, et ma peaksin ka midagi kirjutama blogisse, sest muidu on tema ainukene kes ainult kirjutab.
Kõige pealt soovin edu selle aasta 12 klassidele eksamitel. Seda vist teavad juba kõik, et me tuleme suht varsti tagasi, aga millal, seda ei söenda veel öelda.
Hakkasin siis Austraalia jalgpalli mängima ja hetkel läheb väga hästi, sest juhume kindlalt oma liigas. Järgmine mäng saab olema kõige raskem, sest vaja on jagu saada mitmekordsetest meistritest- Kojonupi tiimist, kus mängivad makstud mängjad ning kus on väga kõva treener. Mis on mängus minu ülesanne.?
Saada oma positsioonil pall, joosta nii palju meeste eest minema kui võimalik ja lüüa värav, või anda värava sööt. Hetkel on mul 3 mest mängust 3 väravat ja 5 väravasöötu. Mehed kelle vastu mängime on suured ja ega nendega kokkupuutel tuleb maa kiiresti sulle vastu. Ise on mind 2 korda maha joostud, õnneks olen terveks jäänud. Ja reeglina kehtib see, kui sind rünnatakse, siis ega sa ei saa kehvem olla, lähed ja teed tagasi, kas tal on pall või mitte. Eelmine mäng mille suurelt võitsime, sai mu tiimikaaslane knockoudi, sest kokkupõrge oli liiga suur ning ta ei mäletanud sellest mitte midagi. isegi mitte seda, kuidas ta väljakult ära tuli. Meie tiimis on igasugu kirjut rahvast, aga miks me nii tugevad oleme on see, et meil on vanad ja noored mängjad, ning tänu sellele on rääkimine platsil lihtne. Kui muidu kehtib termin, et enne pall ja siis mees, siis meie liigas on asi vastupidine, sest meil vaadatakse kõigepealt meest, siis palli. Mul oli selline olukord. Pall lendas õhus ja vaatasin, kellele see läheb, siis jooksin täiega selle mehe juurde ja hüppasin talle põlvega kaela, nii, et ta palli kätte ei saa. Loomulikult kukkus mees peaaegu oimetult maha, sest kujutage, kui teile tuleks keegi täiehooga 80 kilose raskusega kaela, ega ei ole vist väga mõnus. vähaemaltnäitasin, et ma üritasin pallile minna, kuigi tegelik eesmärk oli see, et vastane palli ei saaks:D Vaat sellised on reeglid. endale mulle nii tehtud ei ole...veel. Kätega seljas ei tohi olla, seepärast kasutage põlve;)
See mäng on etem kui kriket igas mõttes. Meie tiimis on üks selline tüüp, kes ei tohi kakelda avalikes kohtades jne, muidu saadetakse riigist välja. Seepärast mängib ta austraalia jalkat, et võtta niipalju mehi maha kui võimalik. Õnneks on ta meie tiimis:D
Peaks Eestis ka rakendama seda mängu sõpradega, see oleks päris lahe. Tegelik mõte mul oli, et võiks sõpradega teha kriketi tiimi hoopis, see suht lahe omapärane, kus väga tead-mis ei peagi pingutama. vaja ainult 12 sõpra ja olekski olemas. Eestis on oma liigagi kriketis, kus mängib 5 tiimi. Kui tagasi olen siis tulen ka kriketi varustusega, ja ostan kindlasti juurdegi. Nii, et kes oleks käpp selles andku mulle teada ;)
Eile õhtul panin John Denveri plaadi peale ja hakkasime Anetiga lambist tantsima. Tantsisime enamasti valssi ja Viini valssi. Nii tore õhtu oli. Sain ka Aneti käevõru lõpuks kätte, mis näeb originaalis parem isegi välja kui pildi peal. Sain ka talle tellitud MP3 jaMP4 mängja kätte. Ootan veel 2 läpakat, emme kingitust, issi kingitust, ja igasuguseid muid toredaid asju, mida eBayst kokku ostsin;)
AAAA....üks asi veel....ma lähen ju maratonile ka. see toimub 13 mai Bunburis ja ootused on väga madalad, sets tead mis pole ju eriti jooksnud. aga pole hullu, küll üle elame. Lähen lõikude ja mõünede pikkade otsade pealt pluss lambafarmides jõu treeningu pealt. Nii, et ütleme nii, et põhja nagu pole, aga pole ka põhjatu.
Enam mul pole tööd ka, sain eile oma viimase tšeki, aga tulumaksudeklaratsioonist tuleb see eest juunis juurde. Nii et elan õhust ja armastusest hetkel.
Aga ma nüüd lõpetan ja loodan, et järgmine sissekanne tuleb mult pärast maratoni. Seniks aga näeme hiljem...
ARVI
Monday, April 30, 2012
Tuesday, April 24, 2012
Seitsme maa ja mere tagant
Meie siin!
Viimane sissekanne oli nii ammu, et olen juba isegi aasta vanemaks saanud selle ajaga. Tuleb viga parandada!
Olen uksinda kodus. Jessie laks teise linna peole ja Arvi ja Rainer on 600 km kaugusel tool. Poistel on nuud viimane poolnadal ja moneks ajaks saabki lammaste pugamis hooaeg labi. Siis hakkavad nad tegema juhutoid. Nad on molemad siin linnas tuntud kui tookad poisid, niiet probleeme neil ilmselt ei teki. Tagasi Austraaliasse tulles, ootab seesamune tooandja neid enda alla tagasi tootama. Ka mind oodatakse tagasi Boyup Brooki. Hea on tunda, et oleme uks osa linnaelanikest ja meid vajatakse. Kui paljud valismaalased tulevad Austraaliasse, et reisida ja pidevalt edasi liikuda, siis me oleme valinud paikse eluviisi. Tore on elada, kui sul on oma suur maja, kindel tookoht, kindel palk, inimesed umber kes aitavad ja koguaeg tunnevad huvi mis me teeme, kuidas meil laheb. Igatahes on Boyup Brookist saanud meie teine kodu.
Juba nadalaid tagasi kaisime India ookeani juures. Ookean on vapustav. Seisime kaldal ja lihtsalt vaatasime ning sonagi lausumata nautisime. Hiljem laksime ka ujuma, kujutage ette... oled rinnani vees.. pusid paigal ja ootad lainet, mis on sinust u meeter, pooleteist korgem. Vahetul enne laine kohale joudmist sukeldud sirgena laine alla ja laine kannab sind kiirelt vee all kalda liiva, kuni kaldale pidama jaad. Vaga monus. Ainuke asi, vesi on jube soolane ja silmad kipitavad kovasti. Me oleme Arviga vahel kui vaiksed lapsed ja meid oli veest valja saada raske. See on ka uks pohjuseid miks me koos olles nii onnelikud oleme, me kaitume kahekesi koos olles alati uhte moodi, tundes uksteisest roomu, nautides aega koos.
Arvi mangis ja treenis terve kriketi hooaja oma tiimiga ja nad tulid meistriteks. Sellest teavad vast koik. Aga nuud on Arvi vaga vaga keskendunud Austraalia jalgpallile. Enne mangu huppaba ta juba hommikusoogi ajal majas ringi ja enam vahem rundab teisi ja viskab palli. Minu arvates suhtub ta jalgpalli palju tosisemalt. Ta kaib uksi trennides peale meeskonna trennide ja harjutab kovasti. pluss ka muidugi jooks, sest kui ta sai teada, et tema issi jookseb 100 km nadalas, siis nuud ta jookseb ka taiel aurul. vahel teeb 20 ovaali ringi nii, et 10 neist kelguga joostes, mis tahendab, et tal liugleb 15 kilogrammine ketas roomsalt jargi. Vahel isegVahel tulen mina toolt ohtul koju, kui tema ikka jookseb valjas. Kaisin ka uht nende trenni vaatamas. Nagu ma aru sain, siis pohirohk on sootmisel ja jooksmisel. Trennis on neid isegi vb ule 20ne. Harjutused, mis nad teevad on vaga keerulised ja Arvi on tubli olnud. Kullap on usna raske treenida voiskonnas, kus raagitakse voorkeeles. Trennides nad ka suhtlevad vaga palju, ka mangu ajal. Vaga palju kostub Arvi nime, tiimikaaslaased kutsuvad teda muidugi Harriks. Kui uks mangija ootab sootu, tahab sootu, siis ta karjub tavaliselt nimeliselt ennast voi vastasmangijat ja ukskord Arvi karjus ule ovaali: MINA MINA MINA :D. Mina olen nainud ka kahte mangu. Ossa poiss, Austraalia jalgpall on miljon korda huvitavam kui meie jalgpall. Murgeldamine kaib koguaet, haiget saavad mehed palju, mang on vaga kiire. Arvil ka koguaeg kuunarnukid kaivad. Siiski koik on vaga sportlik. Peale kodumangu on jalgpalli klubis pidu. Viimane kord mangis seal jube band.
Mida me ootame hetkel koige enam on Kati ja Tysoni pulm. Mis leiab aset 2. juunil. No naete vahemalt saite mingit informatsiooni meie tagasi tuleku kohta, tuleme hiljem koju, kui ehk ootasite. Kati ja Tyson saavad ka beebi, seda kull alles novembris. Nad on koos vaga onnelikud ja meil on nende ule nii hea meel ja mul on au olla uks pruutneitsidest ning kindlasti puuame pulmas ka labi viia eesti traditsioone. Pulm tuleb kindlasti imeline. Kati on kindlasti uks inimene, keda me vaga igatsema hakkan. Tema jaab ka Austraaliasse elama loplikult. Vahel motlen ka mina, siin on ikka palju kergem ja parem, kui Eestis, aga aga Eestil on oma plrussid mida ule ei trupma miski
Meil hakkavad siin ilmad kulmemaks minema. Vahel ohtupoolikul on 20 kraadi voi vahem ja me koik kulmetame siin, ei tea, mis siis saab, kui Eestisse jouame. Onneks saime nuud kuttepuid ja saame tule alla teha. Ahi on meil vaga hea. Eile olime Jessiga kaksi kodus ja otsustasime ohtul pubisse minna, seal soojem. Kuna pubis oli nii igav, siis otsustasime, et veaks voistluste peale kihla, on ju meil pubis kihlveo otse ulekanded ja masinad. Motlesin, mis seal ikka, peab ju selle uhekorra ara tegma. Panin koerte voiduajamise peale 2 dollarit, Tegu oli trifectaga. See tahendab, et vean kihla esi kolmiku peale. Tegin koik mis vaja ja istusin baarileti taha ja vaatasin rahulikult oma voistlust ja nae. Tulidki finshisse minu valitud koerad tapselt oiges jarjestuses. Motlesin, et voitsin ala 12 dollarit ja istusin baarileti taga rahulikult edasi, kuni jarsku hakkas baar kihama.. tuli valja, et ma tegin kahest dollarist 180 dollarit. Vot sulle algaja onne, jalle uks asi ara kogetud. Igatahes rohkem ma kihla see ohtu ei vedanud. Saan nuud oelda, et jah, olen kihla vedanud kull voistlustele ja pole kunagi kaotanud.
Mulle meeldib meie majas see, et me soome hasti palju koik uhe lauataga ja raagime mis me tegime paeval jne. Oleme siin uksteisele perekonna eest. Tottoelda see elukas mu taldrikul on puhas ekstreemsus mulle, aga pidid head olema.
Kaisime sopradega kinos American Pie Reunionit vaatamas. Soovitame soojalt!
Teevad nalja meie kulul.
Tanapaeal nimetatakse seda kabemanguks.
Tanapaeval nimetatakse seda kabemanguks.
Meie Jessie!
Olgu siis pealegi! Mina tanaseks lopetan. Olge tublid seal ja oodake meid ikka koju. Me igatseme teid palju!
Varsti naeme, XOXO!
Viimane sissekanne oli nii ammu, et olen juba isegi aasta vanemaks saanud selle ajaga. Tuleb viga parandada!
Olen uksinda kodus. Jessie laks teise linna peole ja Arvi ja Rainer on 600 km kaugusel tool. Poistel on nuud viimane poolnadal ja moneks ajaks saabki lammaste pugamis hooaeg labi. Siis hakkavad nad tegema juhutoid. Nad on molemad siin linnas tuntud kui tookad poisid, niiet probleeme neil ilmselt ei teki. Tagasi Austraaliasse tulles, ootab seesamune tooandja neid enda alla tagasi tootama. Ka mind oodatakse tagasi Boyup Brooki. Hea on tunda, et oleme uks osa linnaelanikest ja meid vajatakse. Kui paljud valismaalased tulevad Austraaliasse, et reisida ja pidevalt edasi liikuda, siis me oleme valinud paikse eluviisi. Tore on elada, kui sul on oma suur maja, kindel tookoht, kindel palk, inimesed umber kes aitavad ja koguaeg tunnevad huvi mis me teeme, kuidas meil laheb. Igatahes on Boyup Brookist saanud meie teine kodu.
Juba nadalaid tagasi kaisime India ookeani juures. Ookean on vapustav. Seisime kaldal ja lihtsalt vaatasime ning sonagi lausumata nautisime. Hiljem laksime ka ujuma, kujutage ette... oled rinnani vees.. pusid paigal ja ootad lainet, mis on sinust u meeter, pooleteist korgem. Vahetul enne laine kohale joudmist sukeldud sirgena laine alla ja laine kannab sind kiirelt vee all kalda liiva, kuni kaldale pidama jaad. Vaga monus. Ainuke asi, vesi on jube soolane ja silmad kipitavad kovasti. Me oleme Arviga vahel kui vaiksed lapsed ja meid oli veest valja saada raske. See on ka uks pohjuseid miks me koos olles nii onnelikud oleme, me kaitume kahekesi koos olles alati uhte moodi, tundes uksteisest roomu, nautides aega koos.
Arvi mangis ja treenis terve kriketi hooaja oma tiimiga ja nad tulid meistriteks. Sellest teavad vast koik. Aga nuud on Arvi vaga vaga keskendunud Austraalia jalgpallile. Enne mangu huppaba ta juba hommikusoogi ajal majas ringi ja enam vahem rundab teisi ja viskab palli. Minu arvates suhtub ta jalgpalli palju tosisemalt. Ta kaib uksi trennides peale meeskonna trennide ja harjutab kovasti. pluss ka muidugi jooks, sest kui ta sai teada, et tema issi jookseb 100 km nadalas, siis nuud ta jookseb ka taiel aurul. vahel teeb 20 ovaali ringi nii, et 10 neist kelguga joostes, mis tahendab, et tal liugleb 15 kilogrammine ketas roomsalt jargi. Vahel isegVahel tulen mina toolt ohtul koju, kui tema ikka jookseb valjas. Kaisin ka uht nende trenni vaatamas. Nagu ma aru sain, siis pohirohk on sootmisel ja jooksmisel. Trennis on neid isegi vb ule 20ne. Harjutused, mis nad teevad on vaga keerulised ja Arvi on tubli olnud. Kullap on usna raske treenida voiskonnas, kus raagitakse voorkeeles. Trennides nad ka suhtlevad vaga palju, ka mangu ajal. Vaga palju kostub Arvi nime, tiimikaaslaased kutsuvad teda muidugi Harriks. Kui uks mangija ootab sootu, tahab sootu, siis ta karjub tavaliselt nimeliselt ennast voi vastasmangijat ja ukskord Arvi karjus ule ovaali: MINA MINA MINA :D. Mina olen nainud ka kahte mangu. Ossa poiss, Austraalia jalgpall on miljon korda huvitavam kui meie jalgpall. Murgeldamine kaib koguaet, haiget saavad mehed palju, mang on vaga kiire. Arvil ka koguaeg kuunarnukid kaivad. Siiski koik on vaga sportlik. Peale kodumangu on jalgpalli klubis pidu. Viimane kord mangis seal jube band.
Mida me ootame hetkel koige enam on Kati ja Tysoni pulm. Mis leiab aset 2. juunil. No naete vahemalt saite mingit informatsiooni meie tagasi tuleku kohta, tuleme hiljem koju, kui ehk ootasite. Kati ja Tyson saavad ka beebi, seda kull alles novembris. Nad on koos vaga onnelikud ja meil on nende ule nii hea meel ja mul on au olla uks pruutneitsidest ning kindlasti puuame pulmas ka labi viia eesti traditsioone. Pulm tuleb kindlasti imeline. Kati on kindlasti uks inimene, keda me vaga igatsema hakkan. Tema jaab ka Austraaliasse elama loplikult. Vahel motlen ka mina, siin on ikka palju kergem ja parem, kui Eestis, aga aga Eestil on oma plrussid mida ule ei trupma miski
Meil hakkavad siin ilmad kulmemaks minema. Vahel ohtupoolikul on 20 kraadi voi vahem ja me koik kulmetame siin, ei tea, mis siis saab, kui Eestisse jouame. Onneks saime nuud kuttepuid ja saame tule alla teha. Ahi on meil vaga hea. Eile olime Jessiga kaksi kodus ja otsustasime ohtul pubisse minna, seal soojem. Kuna pubis oli nii igav, siis otsustasime, et veaks voistluste peale kihla, on ju meil pubis kihlveo otse ulekanded ja masinad. Motlesin, mis seal ikka, peab ju selle uhekorra ara tegma. Panin koerte voiduajamise peale 2 dollarit, Tegu oli trifectaga. See tahendab, et vean kihla esi kolmiku peale. Tegin koik mis vaja ja istusin baarileti taha ja vaatasin rahulikult oma voistlust ja nae. Tulidki finshisse minu valitud koerad tapselt oiges jarjestuses. Motlesin, et voitsin ala 12 dollarit ja istusin baarileti taga rahulikult edasi, kuni jarsku hakkas baar kihama.. tuli valja, et ma tegin kahest dollarist 180 dollarit. Vot sulle algaja onne, jalle uks asi ara kogetud. Igatahes rohkem ma kihla see ohtu ei vedanud. Saan nuud oelda, et jah, olen kihla vedanud kull voistlustele ja pole kunagi kaotanud.
Mulle meeldib meie majas see, et me soome hasti palju koik uhe lauataga ja raagime mis me tegime paeval jne. Oleme siin uksteisele perekonna eest. Tottoelda see elukas mu taldrikul on puhas ekstreemsus mulle, aga pidid head olema.
Kaisime sopradega kinos American Pie Reunionit vaatamas. Soovitame soojalt!
Teevad nalja meie kulul.
Tanapaeval nimetatakse seda kabemanguks.
Meie Jessie!
Olgu siis pealegi! Mina tanaseks lopetan. Olge tublid seal ja oodake meid ikka koju. Me igatseme teid palju!
Varsti naeme, XOXO!
Subscribe to:
Posts (Atom)