Pokahontas: Seitsme maa ja mere tagant

Meie siin!

Viimane sissekanne oli nii ammu, et olen juba isegi aasta vanemaks saanud selle ajaga. Tuleb viga parandada!
Olen uksinda kodus. Jessie laks teise linna peole ja Arvi ja Rainer on 600 km kaugusel tool. Poistel on nuud viimane poolnadal ja moneks ajaks saabki lammaste pugamis hooaeg labi. Siis hakkavad nad tegema juhutoid. Nad on molemad siin linnas tuntud kui tookad poisid, niiet probleeme neil ilmselt ei teki. Tagasi Austraaliasse tulles, ootab seesamune tooandja neid enda alla tagasi tootama. Ka mind oodatakse tagasi Boyup Brooki. Hea on tunda, et oleme uks osa linnaelanikest ja meid vajatakse. Kui paljud valismaalased tulevad Austraaliasse, et reisida ja pidevalt edasi liikuda, siis me oleme valinud paikse eluviisi. Tore on elada, kui sul on oma suur maja, kindel tookoht, kindel palk, inimesed umber kes aitavad ja koguaeg tunnevad huvi mis me teeme, kuidas meil laheb. Igatahes on Boyup Brookist saanud meie teine kodu.
Juba nadalaid tagasi kaisime India ookeani juures. Ookean on vapustav. Seisime kaldal ja lihtsalt vaatasime ning sonagi lausumata nautisime. Hiljem laksime ka ujuma, kujutage ette... oled rinnani vees.. pusid paigal ja ootad lainet, mis on sinust u meeter, pooleteist korgem. Vahetul enne laine kohale joudmist sukeldud sirgena laine alla ja laine kannab sind kiirelt vee all kalda liiva, kuni kaldale pidama jaad. Vaga monus. Ainuke asi, vesi on jube soolane ja silmad kipitavad kovasti. Me oleme Arviga vahel kui vaiksed lapsed ja meid oli veest valja saada raske. See on ka uks pohjuseid miks me koos olles nii onnelikud oleme, me kaitume kahekesi koos olles alati uhte moodi, tundes uksteisest roomu, nautides aega koos.

Arvi mangis ja treenis terve kriketi hooaja oma tiimiga ja nad tulid meistriteks. Sellest teavad vast koik. Aga nuud on Arvi vaga vaga keskendunud Austraalia jalgpallile. Enne mangu huppaba ta juba hommikusoogi ajal majas ringi ja enam vahem rundab teisi ja viskab palli. Minu arvates suhtub ta jalgpalli palju tosisemalt. Ta kaib uksi trennides peale meeskonna trennide ja harjutab kovasti. pluss ka muidugi jooks, sest kui ta sai teada, et tema issi jookseb 100 km nadalas, siis nuud ta jookseb ka taiel aurul. vahel teeb 20 ovaali ringi nii, et 10 neist kelguga joostes, mis tahendab, et tal liugleb 15 kilogrammine ketas roomsalt jargi. Vahel isegVahel tulen mina toolt ohtul koju, kui tema ikka jookseb valjas. Kaisin ka uht nende trenni vaatamas. Nagu ma aru sain, siis pohirohk on sootmisel ja jooksmisel. Trennis on neid isegi vb ule 20ne. Harjutused, mis nad teevad on vaga keerulised ja Arvi on tubli olnud. Kullap on usna raske treenida voiskonnas, kus raagitakse voorkeeles. Trennides nad ka suhtlevad vaga palju, ka mangu ajal. Vaga palju kostub Arvi nime, tiimikaaslaased kutsuvad teda muidugi Harriks. Kui uks mangija ootab sootu, tahab sootu, siis ta karjub tavaliselt nimeliselt ennast voi vastasmangijat ja ukskord Arvi karjus ule ovaali: MINA MINA MINA :D. Mina olen nainud ka kahte mangu. Ossa poiss, Austraalia jalgpall on miljon korda huvitavam kui meie jalgpall. Murgeldamine kaib koguaet, haiget saavad mehed palju, mang on vaga kiire. Arvil ka koguaeg kuunarnukid kaivad. Siiski koik on vaga sportlik. Peale kodumangu on jalgpalli klubis pidu. Viimane kord mangis seal jube band.

Mida me ootame hetkel koige enam on Kati ja Tysoni pulm. Mis leiab aset 2. juunil. No naete vahemalt saite mingit informatsiooni meie tagasi tuleku kohta, tuleme hiljem koju, kui ehk ootasite. Kati ja Tyson saavad ka beebi, seda kull alles novembris. Nad on koos vaga onnelikud ja meil on nende ule nii hea meel ja mul on au olla uks pruutneitsidest ning kindlasti puuame pulmas ka labi viia eesti traditsioone. Pulm tuleb kindlasti imeline. Kati on kindlasti uks inimene, keda me vaga igatsema hakkan. Tema jaab ka Austraaliasse elama loplikult. Vahel motlen ka mina, siin on ikka palju kergem ja parem, kui Eestis, aga aga Eestil on oma plrussid mida ule ei trupma miski

Meil hakkavad siin ilmad kulmemaks minema. Vahel ohtupoolikul on 20 kraadi voi vahem ja me koik kulmetame siin, ei tea, mis siis saab, kui Eestisse jouame. Onneks saime nuud kuttepuid ja saame tule alla teha. Ahi on meil vaga hea. Eile olime Jessiga kaksi kodus ja otsustasime ohtul pubisse minna, seal soojem. Kuna pubis oli nii igav, siis otsustasime, et veaks voistluste peale kihla, on ju meil pubis kihlveo otse ulekanded ja masinad. Motlesin, mis seal ikka, peab ju selle uhekorra ara tegma. Panin koerte voiduajamise peale 2 dollarit, Tegu oli trifectaga. See tahendab, et vean kihla esi kolmiku peale. Tegin koik mis vaja ja istusin baarileti taha ja vaatasin rahulikult oma voistlust ja nae. Tulidki finshisse minu valitud koerad tapselt oiges jarjestuses. Motlesin, et voitsin ala 12 dollarit ja istusin baarileti taga rahulikult edasi, kuni jarsku hakkas baar kihama.. tuli valja, et ma tegin kahest dollarist 180 dollarit. Vot sulle algaja onne, jalle uks asi ara kogetud. Igatahes rohkem ma kihla see ohtu ei vedanud. Saan nuud oelda, et jah, olen kihla vedanud kull voistlustele ja pole kunagi kaotanud.

Mulle meeldib meie majas see, et me soome hasti palju koik uhe lauataga ja raagime mis me tegime paeval jne. Oleme siin uksteisele perekonna eest. Tottoelda see elukas mu taldrikul on puhas ekstreemsus mulle, aga pidid head olema.