Kallis sõitis 400 km kaugusele

 Hei, pole ammu näinud, või mis... :) Mõtlen ikka, et tahaks koju korra saada, kasvõi nädalaks kaheks.. kuid nii kahju, kui see ka pole, siis Eestisse elama ei kutsu, aga ükspäev on see siiski möödapääsmatu otsus... Kuid ma mõtlen nii, et olgu seis seal riigis mis on, niikauaks kui Eestis on me pered, sõbrad, oma tuba ja kodu ja muidugi kodustaadion, igatsen koju. Kujutame siin sõpradega pidevalt ette, kuidas maandume Tallinnas ja kuidas ümberringi kostub eesti keel. Enne koju tulemist plaanisime sõpradega minnna Taisse puhkama nädalaks. Peale nädalat sõidab osa Eestisse, osa tagasi Austraaliasse. Siis ostame kõik endale ka sõpruse kellad, mis tähistavad meie sõprust igaveseks ja lahkuminnes helistame kõik kellukesi ja nii ka uuuesti kokkusaades .. kunagi :)

Nagu te piltide pealt võite näha, siis me käisme matkas. Nii hea oli saada korra eemale linnast, olla looduses. Paik oli keset metsa jõe ääres. Meil oli oma väike sinine telk ja hommikul üles ärgates puhus mõnus jahe tuul telki, esmised korrad siin, kui ei ärka üles läbimärjana, sest vahel on ikka väga kuum ja kui akna lahti tegemine võrdub peaaegu valmis sauna ukse avamisega.

 Kui metsa sisenesime, siis oli ohumärk, mis hojatas 1000 mürgiohu eest, aga me lippasime sellest hoolimata paljajalu ringi. Üks matt oli meil telgi ees suure puu alla ja siis vahel päeval me pikutasime seal ja vaatasime kuidas sisalikud puu peal siblavad. Käisime ka ujumas päevas mitu korda, jõgi oli täitsa porise pehme põhjaga ja väga järsk, kallas mudane ja niii me pidasime ka kohustusliku mudamaadluse maha. Teistel matkjajatel, kelleks olid Arvi bossi sõbrad ja bossi pere, neil oli absoluutselt kõik asjad kaasas- kanüüd, madratsid, suured katusealused, isegi väli dussiruumis, lastel oli telgisd lameekraan telekas ja muiudgi rääkimata ahjudest. Me käisime

ka kalal. Oli pime ja istusime jõe kaldal. Panime Musiga ussid konksude otsa ja viskasime madalasse vette kaldamudasse ja jäime ootama. Istusin Musile sülle ja vaatasime pimedat tähistaevast. Mõne aja pärast andis Arvi mulle oma õnge ka ja läks Dave käest eemale midagi küsima ja just sellel hetkel näkkas. Oioioi kus see kala alles tõmbas. Tirisin ta kaldale ja see siples mul õnge otsas ja mina kisasin kala kala kala! Kala ma ise ie hakanud puutuma, sest see on väga mürgine ja paljalt talle paljajalu peale astumisest võib mitmeks päevaks haiglasse sattuda. Nii siis tuli Musi ja surus kala maha ja toppis talle suure oksa lõpuse vahele niiet, et ta enam liigutada ei saaks ja oleks maaküljes kinni, siis ta tiris konksu välja ja püüdmine võis jätkuda. Saime veel paar kala ja siis oli juba uneaeg :) Värskes õhus tuleb uni kiirelt. Järgmisel päeval läksime ka suure kanuuga jõe peale sõitma. Musi juhtus mootoriga kanuud ja ümberringi oli kõik nii ilus ja linnud olid igalpool. Vesi oli soe nagu kuum supp. Teised matkakaaslased käisin ka suuri vähke püüdmas, mis olid ikka suured :D. Niinad siis ehmatasin meid nende elukatega koguaeg.
Tööga on nii, et meil on seda praegu ülipalju. Mina pubis 7 päeva. Musi aga sõitis 5 päevaks 400 km kaugusele, aga õnneks tuleb ta nädala vahetusel uuuesti koju :)). See nädal tuleb meil siin Lääne Austraalia suurim Kantri muusika festival, sest on ju Boyup Brook kantri muuiska pealinn. Linna tulevb tuhandeid inimesi ja me oleme valmis ja ootame väga. Seda festivalki võib võrrelda põhimõtteliselt sellega, kui terve BAltikumi peale toimuks suur festival ja meil on au olla korraldustiimis :). Üks uudis on veel, me kolisime hotellist välja sõprade juurde, sest väga raske on elada pubis, kui pidu on meie ümber 24/7. Nüüd elame sõpradega ilusas suures majas :) meil on oma tuba ja suur voodi. Nüüd on lootust, et ka mina hakkan natuke rohkem palka saama, põidlad pihku.
Ostisme ka jooksu ajakirja ja saime siinse võistlusgraafiku ja põhirõhk läheb ilmselt Perthi maratonile, kuhu Musi tahab minna :) See toimub 17 Juuni. Ootame ka Tartu maratoni väga, sest paljud võtavad sealt osa ja me hojame teile siit mailt kõvasti pöialt! :) Vaatasime Musiga ka ühte filmi, mida soovitame teil soojalt vaadata. Red Dog on nimi ja see kandideerib oskaritele ja on humoorikas, samas väga kurb film. Tõesti sündinud ja kindlasti ka lastel on seda huvitav vaadata :). Muideka Arvil hakkasid nüüd ka Asutraalia jalgpalli trennid. Nüüd ta mängib kriketit, jalkat ja jookseb ka vahel :D Meie siin oleme õnnelikud, olge Teie ka! :) Praeguseks lõpetan, luban, et ma moosin Arvit ka, et ta siia sissekande looks. :) KALLID!