Kihlumine.

Tere Kallid vanemad, minu ja Arvi! Tere sõbrad armsad!

Nüüdseks teavad kõik juba suurt uudist! Aga kindlasti tahate ka teada, kuidas kõik juhtus.

Olin tööl ja tuleb minu juurde Rainer: "Ma tean, mis juhtub pühapäeval!" Mina: "Mismis??" JA nii kiusas ta mind terve reedese päeva. Mõne tunni pärast tuli Kallis töölt ja tuli tressides baari ja küsis kas ma korvpalli tahan minna mängima. Muidugi olin ma kohe nõus. Terve see päev olin ma nii ärevil ja ootasin teda koju, sest tahtsin ma ju natukenegi aimu saada, mis saab pühapäeval. Peale tööd suundusime korvpalli väljakute poole. Ma ei tea, kas kõik teavad, aga me Arviga kohtusime korvpalli väljakul ja sealt maalt kõik alguse saigi. Mängisime alustuseks soojenduseks lihtsalt viite miinust. Peale seda tegime üks ühte ja siis ta laulis sellel ajal mulle, kui ta rünnakusse läks, et mu tähelepanu kaitsetöölt viia või mängis mõnda naljakat tegelast.. Poole mängu pealt palusin time-outi, sest ei suuda mina niikaua siblida, kui tema. Istusime pisikesele tribüünile ja jõime spordijooki ja lobisesime niisamuti.. Ja siis..... Arvi küsis mult: "Kaua me oleme koos olnud?" Kuna peame oma tähtpäevaks nüüd päeva, millal kotusime, siis vatsain, et u 1 aasta ja 7 kuud ja sellepeale ütles ta: "Tüpsemalt 1 aasta, 7 kuud ja 18 päeva.." Ja siis korraga oli ta maas askeldamas ilma, et ma oleks tähele pannud või vähekenegi ette aimanud ja ta oli ühel põlvel mu ees ja lausus: "Kes oleks võinud arvata, et see sama poiss, kes mängis sinuga seal laagris korvpalli palub sind omale naiseks.." Ja siis nägin ma sõrmuse karpi.... ja ta avas selle.. ma olin nii õnnelik ja täis üllatust.. ronisin tribüünilt maha tema embusesse ja hoidsin kõvasti ja ütlesin: "Jaaaaaa". Olime mõlemad põlvili ja siis ta tõstis mu püsti ja pani mulle sõrmuse sõrme. Minu sõrmed värisesid ja silmad läksid märjaks ja ma ei suutnud teda lahti lasta :) Sõrmus on valgest kullast ja peal asetsevad vaheldumisi südamekujulised ja ringsed kivid. Me oleme hästi õnnelikud :) ja tunne on nii eriline, nagu oleks uuesti armunud.
Jalutasime üksteise embuses tagasi pubisse ja sõime koos õhtust, kõik pubis õnnitlesid ja olid meie üle õnnelikud.
Kihlkumispidu ei ole veel olnud, aga see eest on ees ootamas telkimine, kus veedame aega Arvi bossi ja tema sõpradega ja Dave ütles, et sellest saab meie kihluspidu. Arvi on juba seal, aga mina liitun nendega homme või ülehomme, ootan väga. Täna helistasime ka, niivõrd naljakas on minna magama üksi, ilma, et saaks kellegi kaissu võtta. Arvi hojab mul silma peal ka magades. Üks varahommik, hakkasin voodist maha kukkuma ja sain jala ruttu maha õnneks, aga sama moment haaras Arvi mult ümbert kinni ja tõmbas mu tagasi, üteldes"Ma ei lase sind kunagi lahti..." Kas saab veel paremat varahommiku algust olla? :) Varahommiku, sest nüüd tõuseme me üles koos kell 5:10 ja sööme koos hommikust, kuna Arvi stardib juba kell kuus.

Kuna tegmist on väga väikse linnaga, siis said kõik inimesed üsna kiirelt teada meie kihlumisest ja inimesed, noored ja vanad, soovisid õnne ja jaksu meile. Samas on ka siin üks meie hea sõber Mick, selline vanem meesterahvas, kes alguses arvas, et me olme ikka noored ja rumalad, et midagi sellist tegime.. aga seletasime talle, miks. Kihlumine on meie jaoks see, et me viime oma suhte järgmisele tasandile ja tunneme, et armastame üksteist. Meie suhe on arenenud koguaeg väga vaikselt ja rahulikul. Kui inimesed kutsuvad end juba tavaliselt peale kolme nädalat kallikesteks nt, siis meie tegime seda alles pärast mitmeid kuid. Kui me midagi teeme oma suhtes või otsutame, siis on see olnud pikk otsustamine ja mõlema soov. Eksole ju ikka nii, et kes tasa sõuab, see kaugele jõuab.. ka pulmad lejavad aset kindlasti järgneva kahe aasta jooksul, mitte kahe kuu pärast. Aega on, aga tunne on, et tahame oma edasise elu veeta koos. Ka seletasime Micku, et miks me peaks taganema otsusest, kui kellegil teisel on läinud halvasti,me oleme kõik erinevad ja tuleb kuulata ka oma südant, mitte olla pessimistliku mõtlemisega. Nüüdseks ta jälle naeratab meile ja ütleb, et ta hakkab sellega harjuma. Mick ise on nt kkunagi ka ise maratone jooksnud ja on meile mitmeid kordi öelnud, " Kui tahad maratoni hästi joosta, siis pead oam mugavustsooonist välja tulema."
Eks siis nüüd ootavad kõik kihlumispidu, meie ka, aga kõige rohkem ootan mina iga järgmist päeva tema kõrval ja naudin igat tänast :).

Ma loodan, et ma teie olete meie üle õnnelikud.
Püüan teha varsti kohe järgi järgmise sissekande meie tööst ja treeningutest ja eesmärkidest, kohe kui aega saan. Aga no aega palju pole kahjuks, mina olen tööl 7 päeva nädalas ja Arvi 5, kuid tema töö on ikka päris raske. Pluss on palju häis pilte, mis teieni peavad jõudma.

Palju rõõmu ja kallistusi Teile siit kuumast Astraaliast :)!

Offroadides känguruuusi vaatama!

Olen mina ükspäev tööl ja saab tööpäev läbi. Lähen peole, kus tean Arvi viibib. Astun aiast sisse ja mida? Aia nurgas on pooled poisid kõik koos ja maas kaks tükki kaklevad ja üks on minu Arvi! Jooksin sinna asja ruttu uurima. Ja mida nemad teevad- maadlevad! sõbralikult maadlevad! Oh ei olnud ma ju pabinas.. lõpuks selgus, et asi ongi kõigest sõbralik maadlemine ja puhtalt sportlik. Püsti tõustes oli Arvil muru sees püherdamisest lausa nägu katki ja isegi verine, aga tema teretas mind ikka "Tsau Kalllllis!"nagu midagi poleks juhtunud :D! Loo moraal- poisid jäävad alati poisteks ja vahel tuleb lasta neil ka poisid olla.

Arvi sai muuseas uue töökoha. Oli tema ükspäev baari taga kole kurb, sest ei meeldinud talle seda tööd teha. Ja siis hakkas üks klient tema käes uurima, mis tal viga. Arvi seletas talle, "Tahaks mujale tööle saada, tahaks mehe tööd teha, siin on igav.." Siis selgus, et too mees Dave on lambafarmis suur asjamees ja oligi kokku lepitud, et Arvi läheb proovipäevale.. eks heade inimestega juhtuvad head asjad. Kõige parem on selle asja juures see, et Dave on meid ise kutsunud mitmeid kordi aiapidudele ja saame mõlemad temaga hästi läbi. Arvi on igatahes ülimalt õnnelik ja ka mina. Ise ma farmi nii ei kiirusta, sest baari töö on üsna hea ning praegu koristan ka ning trennitegemiseks jääb ka aega. Tegelikult on täitsa hea, et Arvi baarist minema läks. Nüüd ei ehita ta kauba sisse tulles meile teletorne õllekastidest ja ei tõsta liiga suuri raskusi. Oi kuikui palju me oleme teda keelanud, et ära võta kolme kasti õlllet korraga, aga no tema teeks veel kolm ringi pudelipoes ka enne kui külmaruumi need laadib. Palka saab Arvi nüüd pea 3x rohkem kui mina. Loo moraal- ükskõik kuhu sa maailmas ei lähe, naised saavad meestest ikka vähem palka :D AGA minu töö pole hooajaline, mul on 24/7 töööd :)

Paar päeva tagasi olime me mõlemad vabad ja siis kutsus Dave meid linnas välja oma lambapügajate tiimiga tema isa sünnipäeva tähistama. Arvi ja Dave sõitsid ühes autos ees ja mina Davei naisega neil järel. Muidugi oli neil vaja tee peal rallit teha ja slaalomit sõita niiet meie tolmupilves järele panime. Arvi ütles sellepeale ainult, et Dave sõidab nagu tema issi.
Kui kohale jõudsime siis istusime kõik väljas väga kauni maja ees ringselt ja kõik jutustasid ja muidugi päriti meie kohta.. Päike oli loojumas ja mõnus suvetuul ja õhk ümbritses meid. Kuldsed põllud paistsid igal pool kuhu ainult vaadata ja maastik oli kupliline ja lambad siin ja lambad seal ümberringi. Seltskond oli selline 15 pealine ja jällegi igast vanusest inimesi. Mängiti lugusi korraga mitmel kitarril ja lauldi... siin oskavad väga paljud mehed suurepäraselt kitarri mängida. Õhtupoole saime ka süüa Austraalia moodi. Röstsai mille vahel on grillvorst ja kaste. Õhtupoole soovisid kõik ka, et Arvi mängiks ja nii mängisid nad koos Daveiga kahekesi kitarrri, kuni Arvi sai "Knoking on heavens door" selgeks. Lahkusime juba 9 paiku ja siis läksime metsikult elavaid känguruusi otsima. Kuna teed on üsna tühjad koguaeg, siis sõidukiirus on päris hea. Ja nüüd sõitsime metsa sisse, kus olid kerged vanad-vanad teed veel olemas ja kus me seal alles kihutasime üle kivide ja kändude ja üle puude ja sõitsime isegi ühe tehisjärve pervele, mille perv on maast palju palju kõrgem.. oi see oli hirmus seal äärepeal kõõluda ja all vett näha, niiet auto on poolviltu. Muidugi Arvil ja Daveil oli nalja kui palju, kui me Dave naisega seal kiljusime. Tabasime ka känguruusi, kiirelt sõites metsa vahel tabasime nad järsku ja autotuled pimestasid neid nii, et nad ei osanud ei vasakule ega paremale liikuda. Ajasime neid ka autoga taga, sõites neile kiirelt järele, küll aga hüppavad kiiresti... tahtsime näha, kuidas känguru hüppab üle kõrge tara.. see oli üsna hämmastav moment.. känguru hüppas me eest ära ja järsku jäi tara ees seisma julgelt ja hops pani sealt üle kohapeal hüppega.. ise peaaegu tara kõrgune. Läksime ka välja vaatama liivasees olevad känguru hüppamisvälgi.. käpad on tal hüppeajal V kujuliselt ja saba puudutab ka koguaeg maad ja kängurud suudavad saba peal seista, nii nad saavad jalgadega vaenlast tõugada.. Väga ulmeline oli, kui me leidsim,e metsast lagedalt lambakarja öösel.. tuhat pisikest silma madalas murus põrnitsevad sind. Olgugi, et oli pime ja ainult autotuled valgustasid meie vaatevälja, siis Arvi leidis maast suure ämbliku.. noo selline, mis mahub peopesa peale.. ma olin silmapilkselt autos ja kodutee võis alata. KOduteel ütles Dave, et kellel on vaja pissipeatust teha? Ma ütlesin, et ei tunne vajadust. SIIS sõitis Dave teelt kõrvale metsa läbi kraavi ja kui me peatusime, siis oli küll tunne, et lasen püksi kohe.. kole hirmus on ikka offroad autoga sõita. Auto on Nissan ja suurel on ees punasega kiri "Nissan in Action" Muuseas selle sama suure ämbliku leidsin ma täna ka hommikul pubis koristades. Olgu, ta ei olnud nii suur, kui see, aga sama liik ja ma nägin kurja vaeva, et see tolmuimejasse tõmmata, edu sellele, kes tolmuimeja kotti puhastama hakkab.

Tahaksin, et kuulaksite üht väga head Aussie lugu.. Cat Stevens- Father and Son.

Olge tublid ja nautige lund :) Me küll igatseme lund ja varsti saate pilte ka. Kallid olete vanemad, sõbrad :)


LOTS OF LOVE FROM AUSSIE!