Sunday, December 18, 2011

Elumärgid

ME OLEME ELUS!!!

Niikahju, et pole saanud siia pikka aega kirjutada. Üritan edaspidi mitte nii pikka vahet sissekannetele jätta. Lihtsalt tööd on palju ja tihti veerevad tööpäevad keskkööni välja.


Arvi on baaris ja sisse astub Tane.. tervitades Arvit "Hi, mr Donnybrook!"...... Donnybrook on linn meie kodulinnast 76 km kaugusel ja Arvi vedas pundi inimestega kihla, et ta suudab joosta Boyup Brookist Donnybrooki seitsme tunniga. Kui ta selle ära teeb maksab iga kihlveost osavõtja talle 100 dollarit, see teeb praegu kokku 600 dollarit. Kui Arvi seda ära ei tee, siis peab ta ise maksma 600 dollarit. Jooks toimub see teisipäev, alustame koidikul kell 4. Mina sõidan terve tee kaasa rattaga ja kaasa tuleb kaks meest autoga, et olla abiks ning kontoliida, et jooks kulgeks reeglite päraselt. Enamik inimesi linnas teab sellest ning ikka küsitakse kas oleme valmis ja miks me seda teeme jne... Tee Donnybrooki on suhteliselt tasane, kuid liiklust pidi olema.. Arvi pelgab kõige rohkem tuult, mina kuumust ja niiskust. Igatahes oleme varustatud jookide ja söökidega ning juba ma söödan talle kompleks vitamiini jooki sisse (Berocca, soovitan väga võtta talvisel perioodil, kui on väsimus kallal ja jõuetus). Hoidke pöialt meile! .. kuigi.. ma juba kujutan ette, et Arvi issi hojab kahe käega peast kinni praegu :D

Nägin ka känguruuud. Sõitsime siin ühte lähedale asuvasse linna, et teha natuke jõulu shoppingut ja sõitsime mööda tühja teed ja üsna kiirest ning siis viuuuuuuuuuuuuuuuhti täpselt auto eest kihutas känguru mööda.. hiljem nägime veel ühte, kes hüppas auto kõrval.. nad on suhteliselt nahhaalsed. Vahel kui nad liigselt teedele kipuvad, siis minnakse neid metsadesse laskma, et mõneks ajaks oleksid teed ohutumad.

Jõulud on tulemas. Siin peetakse jõule 25ndal ja 24 on nende jaoks täiesti tavaline päev. Ka me töötame 24ndal. Järgmisel päeval on meid kutsutud mitmesse kohta jõulu lõunale. Inimesed on siin nii sõbralikud ja kõik tahavad, et me hästi sinsesse ellu sisse elaks, nii nt kutusti meid eile ka BBQ peole, kus oli igas vanuses inimesi ja lapsi.. kõik veetsid lõbusasti aega.. mängiti piljardit ja kitarri, söök oli väga hea ja muidugi ka seltskond! Siin on kõik nagu üks suur pere.

KAhjuks jäi Ironmani võistlus ära, ei saanud minna, kuna tööd peab tegema. Aga juba jaanuaris tuleb uus ja siis üritan uuesti vaatama minna. Räägin varem ehk siis saab. Ka isegi Arvil oli see päev kahju, kui võistlus toimus, et ei saanud minna, kuigi algul see teda nii palju ei vaimustanud.

Homme arvatavasti teeme ära RSA, mis on kõike hõlmav test baarindusest. Saame selle tasuta ära teha siin ning edaspidi Aussies olles on selle abiga võimalik saada tööd baarides hõlpsamini. 

Jaaa nüüd trummipõrin, me hakkame uuel aastal tegema autojuhi lube siin kõik koos eestlastega.


Ükspäev istusime maha ja tegime pelmeene ise.. oi kui head olid ja kohe tuli selline mõnus kodune tunne! Häüsti palju kuulame Eesti muusikat viimasel ajal.. nt Rujat või U. Alenderit.. U. Suviste jne..


Arvil läheb kriketi mängudel väga hästi ja võiskonnale on ta väga kasulik ning ootused ja lootused temaga aina kasvavad. Peale eilset mängu tõusid nad oma divisjonis esimesele kohale. Veel hakkab Arvi kooos Raineriga ilmselt jaanuarist-veebruarist mängima Austraalia jalgpalli, mille eest nad hakkavad raha saama, kui nad võistkonda pääsevad... Arvi harjutab ühe poisiga iga päev ja ettevalmistused käivad.

Ühesõnaga on siinpool kõik kõige paremas korras. Ei oska elult midagi rohkemat praegu soovidagi. Lisasin teile ka pilte natukene.

Olge tublid, mõtleme teist kõigist ikka koguaeg ja igatseme palju! Kallid!

6 comments:

  1. sa oled hull
    vähemalt 8h oleks võinud ütelda
    see 7h on täpselt piir
    kindlasti tee endale täpne graafik iga 3km kohta
    mägesid ürita minna käies
    ära tee ühtegi kiiremat sammu
    iga 15-20 min joo ja iga tunni tagant söö
    raske hetk tuleb mingil hetkel kindlasti ka sisse,katsu sellest üle saada.
    See pole see summa mille nimel ennast ribadeks tõmmata.kui tunned et asi ikka väga hull jäta pooleli.
    Kahed tossud võta kaasa ja ratta peale vähemalt 15 liitrit vett.
    teil vist kole igav...........................
    tulemusi ootan siis teisipäeval

    aga muidu on mul hea meel ,et teil hästi läheb

    issi

    ReplyDelete
  2. No see ikkagi 6000 krooni;). MA ostsin 9 snikersit. Magneesiumi pulbrit, 8 gadorade spordijooki, banaani. Usun, et saan hakkama. Kuna tegemist on sileda maaga, kus mägesi ei ole ja mööda maanteed, siis usun, et kui joosta 5min-5:30 min kmile, siis probleeme ei tekki. Olen treeninud keskmiselt 2-3 korda päevas ja hetkel peaksin olema elu parimas vormis. ;)
    Mul on julgestus auto, koos 3 tüübiga jällitamas, vb tuleb ka politsei mind julgestama.
    Ise ootan suure huviga homset päeva ja eks näis, kas saan rikkamaks, või tulevad jõulud vaesemad:D

    ReplyDelete
  3. kui sa veel seda loed
    kõike hullem on krambid jalgades või kuskile lööb valu.peaks olema kaasas ka üks tugev valuvaigisti.enne jooksu kindlasti üks magneesium sisse ja peale 5h ka magneesium.
    soola leib.Ma usun sinusse ,aga see on pisut kreisi.

    ReplyDelete
  4. 9snikersit on kole läila.kui teepeale jääb poode las Anett ostab midaki soolasemat.rohelised oliivid,hapukurk(kui on)leivaga

    ole tubli
    mind valdavad päris segased tunded.Ega ma isegi selles suhtes päris normaalne pole .Teen ka vahel ekstreemsusi
    ega käbi kännust kaugele kuku
    Veelkord See pole elu jooks,kui hakkab tervisele
    ja tunned et ei jõua siis lõpeta.lõpuni võid ka jalutada.

    ReplyDelete
  5. Valu on ainult emotsioon!

    Tervitades,
    Timmo

    ReplyDelete
  6. Jooks jäi katki:

    Suur Jooks.
    Pidin jooksma täna 76 kmi Boyop Brookist- Donnybrooke´i, aga ei saanud seda teha, sest autojuht, kes pidi minu taga sõitma ja julgestama, koos ühe teise tunnistajaga, ei saanud sõita. Kuradi siga!!!
    Tema vabandus oli, et ta peab minema Collisse, töö asjus, mis oli vale tegelikult, sest mees ise töötab ju 2000kmi kaugusel kaevanduses. Kui Nigel ei oleks talle õhtul poole üheksa ajal helistanud, siis me mõlemad oleksime kell kolm hommikul oodanud autot nagu kaks lolli. Olin ülimalt vihane, sest mul oli seda 600 dollarit vaja. Siit hea moraal, ära usalda Austraalia mehi, sest nad on mõnes mõttes jobud. Vihaseks ajas, see, et tema ise ei andnud kellelegi teada, et läheb minema, ja ei saa aidata.
    Olen siiamaani vihane, sest ostsin kogu vajaliku varustuse selle jaoks, mida tee peal vajan, ja eile töötasin ehk 3 tundi, nii, et täis tunde, mida oleks vaja ei saanud. Sain ekstra tänaseks ka jooksu pärast Päeva vabaks. Ega mul ei ole vaja neile midagi tõestada, nüüd on nende aeg tõestada oma usaldust, mis antud hetkel on minu silmis NULL. Siit moraal Ei saa ikka üle ega ümber eestlastest, sest neid saab siin Austraalias uskuge või mitte- USALDADA.
    No nüüd saab vähemalt isa magada rahulikult, sest kui ma peaksin uuesti midagi sellist tegema, siis on diil selline, et kui selleks päevaks pole neid vendi, kes peaksid aitama kohal, peavad nad plekkima 1000 dollarit ja kõik!

    ReplyDelete