Wednesday, December 21, 2011

Järjekordne päev.

Tänane päev on olnud jällegi mitte just kõige parem. Kuna tegemist on kolmapäevaga, siis pean mina olema see, kes on hommikuses vahetuses ning aitama tassida ühel ennast täis jobul õlle kaste jms. Ta on mind ennegi välja vihastanud ja närvi ajanud, aga täna oli esimene kord, kui ma tahtsin talle
peksa anda. Jama oli selles, et üks lühikest kasvu tore naine, kellega ma reeglina hommikustes vahestustes töötan on rase ja ma ei luba tal tõsta raskeid õlle kaste jne  raskeid asju. (tema ei ole see jobu).
Täna, kui tegin selle jobu töö pm ära (pea kahesaja õllekasti tassimise ja ladustamise) siis ütles ta, et ma peaksin puhkama ja minema baari taha (päris tore puhkus või mis?), ja et las Lisa (see tore lühikest kasvu naine) tõstab ülejäänud kastid külmruumi. Ma ei olnud sellega nõus  ja ütlesin, et Lisa ei tohiks tõsta, sest ta ikkagi ootab last. Selle peale ta vihastas ja ütles, et ma ärgu tulgu talle ütlema, mida tema võib ja ei või teha!!!! Ma läksin kettasse ja panin automaatselt juba käe löögi valmis ja nägu oli vihanel Selle peale ta eemaldus ja ütles vaiksemalt seda sama lauset ja pani siis minema. Pärast seda me ei rääkinud sõnagi, peale selle, et ta ütles, et õnneks on tänane raske päev läbi!
On ikka lollakas, teen trema eest töö ära, sealhulgas kuradi prügi äravedu jne ja temal on raske päev.
Robin ütles Rainerile ka, et see Kaksisvee (W-jobu nime esimene täht) on minuga miskipärast karmim. Lollakas arvab, et on mingi boss, kuigi tegelikult on täielik äpu. Näiteks on tema töö hoida ära ja lahendada näiteks kaklused, kui klient on liiga täis ja ei anna endale aru. 3 päeva tagasi oli siin jama, et üks päris suur härg mees oli nii täis, et Anett talle lihtsalt peale vee ei tohtinud midagi anda. läks endast välja ja hakkas meie bossi ja Anetti ähvardama. Asi lõppes sellega, et ühel kliendil nägu verine ja mees pani politsei hirmust koju. Ei tea mis, tast edasi sai. Aga mida ütles hiljem mulle see W:
,,Kus sa olid, sa oleksid pidanud korda majas hoidma?,, Mul oli nagu selline tunne, et hea meelega hoiaks korda majas, aga tingimusel, et kui mind rünnatakse, siis ma võin vastu rünnata, mitte olla niisama peksukott ja lihtsalt peksa saada ja asja nii jätta. Tegelik põhjus oli selle, et W lihtsalt kartis seda härga nii palju, et ei julenud oma toast väljagi tulla.

Nüüd olen kirjutanud oma esijalgsed emotsioonid ära, nüüd hea olla, jälle kurdetud kurb lugu:D

Aga mõtlesin, et kirjutaks ühest lahedast tüübist, ehk siis meie kohalikust Bob Marleyśt, kellel juhtub igasugu asju. (Stan on ta päris nimi)
Üks päev sisenes ta baari ja oli suht pehme võitu tänu kanepile jms meelemürkidele. Ta astus mu juurde ja ütles, et ta nägi sateliite ning see pole hea. Ning siis rääkis, et kaks tulnukat tahtsid ta kaasa vedada, mille peale Stan vastas, et ta ei saa tulla, sest tal on järgmine päev lambapügamine.
Eile näiteks vedas ta oma lõvi kuju baari ja pani rasta mütsi pähe. Lõvi pidavat temaga vahepeal rääkima. Ma pidin selle lõvikuju tema tuppa vedama. Päris raske oli see ikka, aga kui tema tuppa jõudsin, no ei olnud seal kanepi pilve üleval ja Bob Marley pilte täis. Panin Lõvi voodi kõrvale ja lasin ruttu jalga, enne, kui ma tulnukaid hakkan nägema.
Üks päev tuli ta jutuga, et mina olengi Bob MArley ja tema sugulane ka tagatippu. Eile peale selle lõvi jama tõi ta kanistri mingi päris ohtliku vedelikuga ja ütles, et tulnukad peaksid oma hambad sellega ära pesema. Võtsin igaksjuhuks talt selle käest ära, mine tea, ehk peseb  kellegi hambaid sellega veel.
Kui mu bossil oli kõhuvalu, siis Stan soovitas Marihuaanat, pidavat aitama absoluutselt igasuguse valu vastu.
Igatahes on ta pull vend, aga mis pealmine sõbralik ja annab head jootraha, vahest 50 dollarit. Kui on sitt päev, siis on olemas minig tüüp, kes suudab sind ikka naeratama ajada.
Anett peaks ka varsti midagi blogisse kribama, ma seniks lõpetan ja loodan, et teil kõigil, kes seda blogi loete läheb hästi. MA luban, et jooksen Donnybrooki alla 7 tunni lähi päevadel, siis on milleski veel kirjutada. Seniks minu poolt uute sissekanneteni.

Arvi

No comments:

Post a Comment