Klavatuur on olemas

Käisin ja ostsin endale klaviatuuri, nüüd saan normaalselt kirjutada Teile! Teile kirjutamine vähendab ka koduigatsust :) Aitäh neile, kes ikka olemas on, olenemata tuhandetest kilomeetritest!

Me: "Hei, one latte to go please."
Guy from the cafe: "How much sugar do you want?"
Me: "None, thank you."
Guy from the cafe: "I know...  cause you are sweet enogh"

Midagi kohvipoest, et aimu anda, millised siin inimesed on.
TÖÖ
Tööga on nii, et Arvi käis Melbourne Cupil kelneriks ja teenis päevaga üsna head raha. Melbourne Cup kujutab endast hobuste võidusõidu suurimat võistlust. Sel päeval olid kihlveo kontorid rahvast pungil täis ning inimesed tänavatel olid pidulikult riietunud. Naistel olid peas kübarad. Päeval olid üheks tunniks suletud paljud asutused, kuna vaadati tähtsamat võistlust. Panused ühele hobusele olid nt u 5 või 6 miljonit dollarit. Võistlust näidati ka kesklinnas suurelt ekraanilt. Mina vaatasin seda sealt, väga lahe!
Eile läksin hommikul töö agentuuri lootuses, et neil on midagi pakkuda mulle. Pool h enne avamist oli juba suur järjekord uksetaga. Nii ma siis seal lihtsalt seisin, kui järsku tuli minujuurde üks mees ja päris kas ma otsin tööd ning viskas mulle näpuvahele visiitkaardi ja palus 1h pärast läbi tulla tema restoraanist, mis asus seal lähedal. Nii ma siis läksin sinna ning ta palus mul tagasi tulla kell 4 pm, et olla tööl õhtuses vahetuses. Töö ül olid klientidele toidu srveerimine, koristamine ja natukene ka toidu valmistamist. Töö tegemine oleks olnud mustalt ning igapäev oleks ka kätte saanud 45 dollarit oma kolme h töö eest. Kuna töötunde on liiga vähe, siis otsisin edasi ja nüüd on mul olemas koht farmis, mis asub Manjimupis ja mis kujutab endast tööd õuntega. Niima siis täna jätsin selle araabia restorani.
Reedel paneme ajama ja loodan, et ka Arvi leiab tööd, sest seal on palju farme ümberringi ning hooajad on kohekohe algamas.
Arvi kohta võin ma öelda, et ta on siinsesse ellu palju paremini sisse elanud, kui ma tänaval juhtun temaga koos jalutama, siis kõrvalt footphatilt hüüab minule täiesti võõras inimene "Hi Arvi!" Ta suhtleb inimestega ka siin hostelis palju rohkem, aga see on, mis talle meeldib, suhelda teiste inimestega :). Veel teeb ta praegu Tõnise poolt soovitatud programmi.. 200 kätekõverdust 10 päeva järjest pluss 200 kõhtu. Me teeme siin trenni korralikult: hommikujooksud ja harjutused pluss põhitrenn, niiet hosteli boss Joe ütleb uutele tulijatele, et kui nad soovivad treenida, siis on meil personaaltreenerid olemas :D.
 Siin harrastatakse ka palju jalgpalli, eriti välismaalaste seas. Arvi käib nendega koos mängimas. Ühed kujud on pärit teisest hostelist ja teised on jaapanlased. Väga lõbusad ja seltsivad inimesed. Tore on nendega jutustada, AGA millegipärast.. olen viimasel ajal tähele pannud, et mida rohkem ma inglise keeles jutustan, seda enam susistan ma eesti keelt rääkides s-i :D
 Eile.
Meil on siin vahetus õpilane Hiinast, väga peps ja unes rääkiv. Eile kui ta magama jäi, siis...

Arvi: "Do you know him?"
Julien(lemmik prantslane): "Nooooo... do you?"
Arvi: "He told me he is an excange student."
Later...
Julien: "Hei, this exchange guy will soon fall down from his bed.."
Arvi: "Exchange gay?"

Muidugi ei ole prantslase inglisekeel selgesti arusaadav, nad nagu vurisevad rohkem.. ja nii kuulsime meie, et Julien ütles "exchange gay".
Ühesõnaga lõpuks vedasime me kihla mis aja pärast meie "exchange gay" maha potsatab. Muidugi nalja teeme me sõbralikult ja kedagi ei mõnita ja läbi saame kõik hästi :)

Kui siia tulin, siis pidasin natuke liiaks seda, et inimesed ütlevad iga pisemagi liigutuse peale "Sorry" " Sorry" "Sorry". AGA nüüd ma soristan ise ka iga oma liigutuse ette ja taha :D

Kui ma saaks, siis saadaksin teile pooled  soojakraadid!
Special thanks to Tiina, Egert and Kaur, kes kõik on olnud väga abivalmid ja jaganud meile infot, kuidas edasi liikuda! :)

Kaunist hingedepäeva ja palju õnne Arvi õele Tiinale, kes sai 22 ;)